d) ..ja tuld Saue ARKi poole. Ekipaaz - Marek roolis, Kusti kaardilugejaks ja Ken nokkis tagaistmel nina. Vahepeatusel Põltsamaal ei olnud Mareki ema käest pääsu - kõht tuli topelt täis süüa (võitluses vabariigi bürokraatiaveskitega kulus see hädast ära). Jõudsime tund enne sulgemist (julgustuseks oli kaasas Kusti isa väide, et alla 2 tunni me seal küll hakkama ei saa :) . Teepeal sai ka kokku lepitud omanik Villuga (kes oli suhteliselt üllatunud, et sellinne iludus veel temaga seotud on) - kuid lubas ennast kohale vedada. Kohapeal võitlesime endale välja koha garaazis, sellise piduliku sündmuse puhul tuli lausa 3 tusast ametniku Berthat takseerima - ja meil paluti paar minutit hiljem uttu tõmmata. Meile sattunud tippspetsialistid ei suutnud nimelt kerenumbrit leida Bertha kehakumerustelt ja nad keeldusid teda meiega ametlikult sidumast :-S Se lõi Kenil põlved nõrgaks - ja Ken kobis büroosse paberitest abi otsima. Tõelist eesti pauerit näitasid sel raskel hetkel Marek ja Kusti - kes leidsid kerenumbri ca 3 minutiga (tõeliselt tõstab esile neid see, et neil puudus nii sinine ARKi kirjadega jope, taskulamp kui ka tähtis näoilme). See tõi ka Keni tagasi mängu - kes käsikäes omanik Villuga jätkas võitlust büroo 2el korusel. Seal tekkitas segadust vanades dokumentides esinev värvus "mitmevärviline" (büroo proua väitel ennenägematu). Ka lükati tagasi meie ettepanek kirjutada värvuseks "rooste" (kui hetkel domineeriv värvitoon kerel..). Lõpuks sekkus juba tuttav tähtsa näoilmega sinine jope ja värvuseks pandi "hall" :-(