Eile 29.10 toimus juhatuse(Ken, Kusti ja Urmas) koosolek "Vana Villemis", kus otsustati:
a)Et istuatkse suuremasse lauda(Urmas valis välja mingi väikse junni esialgu)
b)Tartu kaunitarid(punapea kõrval vedeles ka tema õde, kes oli veits räsitud - ehk ta oli praktiliselt paljaks kistud ja dokumente tal ka pole) lohistatakse Tallinnasse laupäeval. Ekipaazide vanemateks on Kusti ja Ken. Kõik vabatahtlikud on oodatud abiks! Pulli peaks seal kõvasti saama, hetkel väga palju ideid pole, kuidas masinaid käru peale saada(ühel on näiteks 1 ratas puudu, mis peaks veidi vürtsi asjale lisama)
c)Hakatakse aktiivselt jällegi otsima garaazi Tallinna linna peal(neljapäev lähme sõle kanti ühte piiluma)

Nagu eespool mainitud - katsume oma vigadest õppida. Siin siis meie uus staap peale hoolikat facelifti. Vaadake vanemaid pilte, on ikka vahe sees küll, äh? Tähelepanu palun keerata pisidetailidele - uus disainmööbel saksast(ehk Bertha vana iste :-), uus valguslahendus(varustaja Kusti sebis kuskilt uued lambid..) - lisaks veel uus riiul, paberirullihoidja ja iseenesestmõistetavalt tünn vett pingi kõrval :-) Rõdu alusest üksindusest sai päästetud ka punane tooltaburett! Enamus ideid pärinevad Kustilt - nii, et teate kust garaazi sisustamiseks nõu küsida!

Läbi juhtumiste rada, on meie meeskonda lisandunud ka peale pikki läbirääkimisi vana saabihuviline Urmas! Velkam! Sobib ta meile hästi, sest ei tea ka tema autodest suurt midagi :-)

Juuresolevalt pildilt on näha, et 2 pead on ikka 2 pead - uks on edaspidi ka riivistatud!

Et mutrivõtmekesed tolmu koguma ei jääks Kehrasse, on mõtted juba uute kaunitaride peal. Esimese hooga käisid arhivaar ja lihtmehaanik Peedimaa Tartu kandis(sealt samast lähedalt oli pärit ka Bertha) sellist skandinaavia kaunitari kaemas. Ehk siis me isegi ei komista sama reha otsa(romu Tartu kandist), vaid lausa ise sätime selle reha endale ette.. :-)

Kuna mehaanik Peedimaa ei saanud kohe kuidagi südamevalust üle, tegi ta järgmise sammu. Aitas küll :-)

R.I.P

Isegi olles koos teiste sadade ja tuhandete autodega särab Bertha ikkagi kõige kirkamalt..

Ja nii ta läks :-(

Ja midagi ilusat tal öelda ei olnud - ta pakkus, et kogu taastamine võiks maksma minna 400 tuhhi kanti(ainuüksi keretööde hinnaks pakkus ta 200 000.-). Peale seda kui mehaanikud vaatasid taskud üle(saime kokku kahe peale kokku 2 näritud nätsu ja 23 EEKu), sündiski see ränkraske otsus..

Too semu käis ka meie armukest piilumas - peale seda kui ta oli peale esimest pilku Berthale õhu ahmimise lõpetanud - rääkis meile ka kuidas asjalood on...

Lisaks hankis Kusti ka endale uue sõbra. Seekord pani ta kahjuks valikuga puusse, kuna too jagab autodest liiga palju.

Miks? Eks põhjuseid ole mitu - garaaz osutus Bertha imeilusate lopsakate vormide jaoks tsuti väikeseks (teisisõnu ei mahtunud Mehaanikud om aõllekõhtudega enam sinna järele..)

Kahjuks juhtus see mis juhtuma pidi. Mehaanikud otsustasid Bertha saata väljateenitud vanaduspuhkusele.

Nimevalikuga panid mehaanikud juhuslikult täppi - hr.Benzi proua nimi oli ka Bertha. Kahjuks oli see ilmselt ka ainuke asi, mille mehaanikud täppi panid :-S