Kogu selle aja tegeles Nöx puidutööstusega, katsudes valmistada käru Gunillale. Kahjuks testimiseni me ei jõudnud, me ei suutnud rataste polte lahti saada :-S

Sellel ajal jõudis mehaanik Peedimaa ka konsooli eest saada. Seda meest tahaks näha, kes selle puzzle ka hiljem kokku suudab panna!

..milel peale Kusti kehastus vapralt metallitööliseks ja asus relakaga lõikama.

Kui kruvid lahti saadud, selgus, et omal ajal olid tiivad ka keevitust saanud..

Kui asi kippus juba meeleheiteks - jõudis kohale ka hilinenud Kusti - koos oma superuhke minileegiheitjaga. Ja nii uskumatu kui see ka ei tundu - törts leeki kruvidele ja tulidki lahti! Natuke oleks võinud ilmselt omal ajal ka füüsika tunnis õpetaja juttu kuulata..

Ken asus kohe hooga tiiva kruvide kallale. Kuna niisama neid keerata ei andnud - siis nägi plaan ette nendesse väikeste aukude puurimist ja sealtkaudu nad spetsjulladega lahti saada. Kiirelt aga selgus selle plaani mittepidavus - mehaanik Peedima lasi kiirelt 2 puuri pooleks ja neid mida pooleks ei saanud - need ei suutnud peale värvi mahahõõrumise suurt midagi muud korda saata..

Ja oligi käes järgmine GunillaNeljapäev! Kogu tiim kohal nagu üks mees! Eesmärgid olid kõrged - kätte saada esimesed tiivad, keskkonsool ja auto käru peale saada.

Lõpule sai viidud ka esimestest kordadest alates õhus olnud probleem - kuidas saada kätte uksed. Väga palju ei pidanudki relakaga lõikama..

Saanud innustust sellisest käitumisest - hakkas ka mehaanik Peedimaa rabama - peale paari tundi tööd suutsin näidikute konsooli juba cm võrra eemale liigutada :) Lahti ühendamata on veel umbes 78 erinevat pistikut ja juhet..

Vanemmehaanikute Peedima ja Kustiga on nagu parasjagu on - aga tuleb tunnistada, et abilisi oskame me ikka väga hästi valida. Kui mersuga oli meil väga palju abi Marekist, siis tundub, et nüüd oleme Nöxi suhtes väga õige otsuse teinud - kui pühapäeval saabusin kokkulepitud ajaks staapi - oli Nöx juba mitu tundi ennem kohale hiilinud ja summuti alt kätte saanud!

Tuleb välja, et meie kallike toodetud Soome Vabariigis! Uusikaupunkis peaks viimase "Eesti Ekspress"i andmetel ka korralik muuseum asuma, kus korralik Saabide väljapanek. Ehk kevadel tuleks vist väike väljasõit korraldada!

Kusti tegeles põhiliselt oma koha otsimisega elus. Kui sellest aega üle jäi, siis leidis ta endas jõudu ka piltide klõpsimiseks ja teistele närvidele käimiseks(targutades)..

Mehaanik Peedimaa jätkas sisemusega..

Järelikult tuli asuda plaan B kallale - igaüks vaatab ise, mis teeb. Nöx valis mootori...

Selle nädala plaan oli geniaalselt lihtne - uksed eest ja rattad alt(auto panna isetehtud käru peale)! Kuna ukse poltidest olime kruvikeeraja abiga lahti jõudnud keerata 0,2% (Kustil õnnestus ühel pea maha keerata), siis lähenesime probleemile teaduslikult - varustaja Kusti sebis mingid spets jullad selle jaoks. Tagurpidi keermega ja puha..Kui mehaanik Peedimaa asus esimese kruvi kallale, suutis ta umbes 13sek keermed siledaks keerata - siis meenus ka varustaja Kustile, et need olid mingid odavad Hiina junnid..

Mehaanik Peedimaa jätkas sisemuse puhastamist - kätte õnnestus saada kaardilugeja iste, mis oli isegi veel ühendatud pardakompuutriga :-)

Kui me kunagi peaks ka kokkupanemiseni jõudma, siis ilmselt üheks suurimaks peavaluks saab meile juhtmete ühendamine - katsume nii põhjalikult kui võimalik kõiki asju sildistada...

Selle kolmapäeval oli mehaanikutetiimil Nöx/Kusti põhitask mootori käivitamine(Kustil kiskus asi juba kinnisideeks..). Pessimist Peedimaa hoidis eemale. Ettevalmistused olid põhjalikud - tükk aega seletati tähtsa näoga mootori juures(mille käigus püüti ka nuputada, milleks mingi jublakas mõeldud on), ühendati aku, torgiti testriga kõikvõimalike ja võimatuid kohti, piiluti sisse voolikuotsest ja püüti mittekäivitumine mõne eriti keerulise mootoriosa süüks ajada. Lõpetuseks valati kõik augud ja auke meenutavad õnarused bensiini täis ja siis..

Tegemist ei ole mingi noore plikatirtsuga - vaid elunäinud daamiga!

ja ka tiibade ääred olid suht auklikud.

Pealtppolt tundub täitsa tiptop(võrreldes Mersuga), hullematest kohtades riivab silma amordi kinnituse ümbrus..

Innustatuna sellistest töövõitudest hakkas ka mehaanik Peedima kiiremalt liigutama - kätte õnnestus saada juhi- ja tagumine iste..

Urmas on käbe! Tõestuseks teki ta pagassi suht kiirelt puhtaks kuni bensupaagini (pildil on pildistatud pagass salongist..

Urmas jõudis ettevaatlikult lähenedes ka juba mootorini - mille peale tekkis Kustil idee järgmine kord ka proovida mootor käima lüüa. Pessimist Peedimaa kõhklused summutati - jään põnevusega ootama, kuidas plaan välja kukub :-) Olen nõus 2 pilkut vahele paneme, et nurruma nad meie Gunillat ei saa(ma vist olen ikka paras pessimist)..

Kuna meie värskeim issi sai ootamatult linnaloa isadepäeval - kihutasime ka keset tähtsaid pühi Gunilla manu. Jaotasime töö ühtlaselt - Keen seestpoolt ja Urmas väljaspoolt..

Et algus törts libedamalt läheks, muretsesin ka pildil oleva raamatu("Car restoring for dummies" oli parasjagu otsa saanud :-) Esmaspilgul tundub raamat päris asjalik, aga esimese peatüki juba magasime maha - see oli nimelt "How to select a car" :-D

..ja elektriskeemgi ilusti olemas!

Näiteks saab siit teada, kus asub vesipumppu..

Kauba peale õnnestus saada ka soome keelne kasutusjuhend - mis kindlasti marjaks ära kulub!

Siin siis ka vähe täpsemad tehnilised andmed...

Positiivse poole pealt ilmnes veel, et olemas on ka suht haruldased ja hästi säilinud lux istmed(kuigi me juhiistme inspekteerimisest kaugemale ei jõudnud)..Aga hoiame pöidlad peos, et ka teised tiptop oleks..Õhtul uinudes kujutlesin ennast juba valges ülikonnas Gunillaga kruiisimas :-D

Ken võttis soojenduseks lahti ka juhiukse - sealt leidsin lisaks suht ok korras olevale polstrile -lisaks ka 2 herilasepesa :-) Õnneks olid kinnisvara omanikud parematele jahimaadele suundunud...

Pilk ka mootoriruumi, enne tühjaks lõhkumist. Pean tunnistama oma rumalust, kommenteerida nagu eriti ei oska :-S Peaks olema Fordi V4 aga krt seda teab..

Vaade siis ka seestpoolt - meeldivalt lihtne või mis?

Ja läkski lahti! Teisipäeval 19.00 kogunesid mehaanikud Nõgu ja Peedimaa Sõle tn objektile. Algus oli paljutõtav, nagu meil ikka kipub olema. Esimese hooga proovisin lisada valgust, keerates riiulist leitud pirni vabasse pessa. 2 sek hiljem olid korgid väljas :-) Hakkasime siis korke otsima, alustasime garaazi uksele kõige lähemal olevast kilbist. Seal ilusti vanamoodsad sulavad korgid sees, viimne kui üks kuidagi ise traadiga lapitud. Egas midas - kihutasime lähimasse ehituspoodi ja tõime uued popimad. Keerasime pühalikus vaikuses sisse ja - mitte midagi! Väike kõne garaazi ühistu esimehele - kõne lõpus tõdesime fakti, et 1 asi millest me kumbki midagi ei tea, on elekter. Hakkasime juba kodu poole sättima, kui taskulambi vihus nägime teist elektri kilpi! Ja seal loomulikult autom korgid, millest 1 oli väljas... Ja hakkasime otsast pihta! Alustasime kaasapandud juppide selekteerimisega(ehk siis jullad sinise auto küljest) - tulemus oli meeldiv - tagavarajuppe on meeldivalt palju - mille seas ka näiteks korralikud uued piduriklotsid ja suht haruldane kell..

Täna käis elav arutelu ka punase kaunitari nime osas - peale tulist argumenteeritud vaidlust, mitmeid solvumisi ja leppimisi - ristisime oma uue kallima - GUNILLA'ks!

Ja lõpuks olime omadega jõudnud ka Tallinna linna - Sõle tänava residentsi. Selleks ajaks olime juba suht väsinud ja tüdinud - ja panime nagu robotid - auto ukse lähedale ja koormarihmaga aga sikutama...

Peale pikka sõitu(ega me eriti üle 70 sõita ei saanud), jõudsime õnneks ilma suuremate viperusteta Kehrasse. Seal läks põnevaks - vaja oli suht täpselt suht nõrga autoga suht pehmel pinnasel opereerida. Peale korduvalt üritamist ja Keni Corolla pamperi purustamist meil see siiski õnnestus - ehk käru oli täpselt garaazi ukse ees. Peale seda ei jäänud muud üle kui jube Bertha'lt õpitud võte - koormarihma kinnitasime auto ja garaazi tagumise seina vahele - ja kasutades koormarihma pingutusfunktsiooni - hakkasine 20cm kaupa(täpselt nii palju saab korraga tõmmata, siis peab jälle rihma sättima) teda sissepoole tõmbama. Uskumatu jõud on taga - tuli sisse ilusti(vaatamata sellele, et 1 ratas oli täitsa puudu ja ülejäänutest oli ainult 1 kumm õhkupidav.

Müüja pidas õnneks sõna ja kohapeal olid poisid nagu ponksid meid aitamas - saime kauniatrid käru pääle. Võtsime ritta ja hakkasime Kehra(kuhu majutasime 1 kaunitari) poole sibama.

Ettevalmistus oli meil põhjalik nagu alati. 1 vedav auto ei läinud korralikult tööle, puudus ülevaatus ja juhil puudusid õiged load. 2e vedav auto oli selgelt liiga väike sellise töö jaoks. Õnneks oli müüjaga tehtud ennem diil, et sebib meile kohapeale appi paar asjalikku tüüpi autosid käru peale sikutama..

Ja läkski actioniks. Ilmaga läks meil ka hästi - just sellel päeval otsustas alla sadada ka hooaja esimene lumi. Muidu oleks ju liiga lihtne olnud. Aga vaatamata takistustele startisid Kusti ja Ken laupäeva hommikul vapralt Tartu poole...